• Kristallikoda

Evelyn Luikmel: Rahulolematusest rahuloluni

Väga paljud inimesed kogevad rahulolematust. Rahulolematus tekib siis, kui sa ei ole oma teel ega tee neid asju, mida tahaksid teha, kui elad vaid teiste jaoks ega ole oma südames, rääkimata oma algolemusest.


Tihtipeale inimene ei ela enda energiaväljas, vaid väljapoole, teeb teiste jaoks asju või selle pärast, et peab tegema, teadvustamata, kes ta ise on, mida ta siin elus soovib või mida tahab teha. Sageli peegeldavad ka lapsed oma vanemate mustreid ja võtavad nende mõttemustreid üle. Kui vanemad on kogenud näiteks vägivalda või armastuse puudumist ehk nende emotsionaalsed vajadused on jäänud rahuldamata, tekib rahulolematus, mis väljendub selles, et inimene pidevalt ei ole rahul sellega, kes või mis ta on, kus viibib või mida teeb.

Kui sa isegi ei tea, mida tegelikult tahad, peaksid hakkama vaatama enda sisse – kes sa oled ja mida sa tegelikult siin oled tegemas? Kui juba rahulolematus tekib, on hing nii palju ärganud, et saab aru, et see olukord, kus ta on, ei ole tema jaoks piisav, ei ole see koht, kus ta tahaks olla. Sellist olukorda, kus inimene mitte midagi muuta ei saa, ei ole olemas. Alati saab midagi muuta, isegi kui see on vaid vaatenurk. Kui muid aspekte muuta ei saa, võta olukorda sellisena, nagu see on ja lepi olukorraga – siis sa saad hakata seda olukorda muutma ja parandama, aga ilma negatiivse filtrita seal vahel. Kui inimene tunneb, et ta ei suuda oludega kohe kuidagi leppida, peaks ta süvenema ja keskenduma sellele, mis see on, mis teda tegelikult rahulolematuks teeb. See võib olla see piiratud olukord, piiratud vabadus. Võib-olla oled sa nõus leppima mingi osaga – siis keskendugi nendele asjadele, millega sa rahul oled, leia kas või üks selline asi ja keskendu sellele, et siis tegeleda nende asjade/t